tekstid tekstid


LIIV TUULE KÄES

Kui kogub end mu meel,
siis näen su kaelakeel
igast pärlist saaks kui viiv
tean, nii tuulde tõuseb liiv.

Hetk kaugest poisieast, üks tunne teiste seast
jäi hinge alles mul ja korraks näitas tuld
su pilk, su naer, su suu, kuid haiget tegi muu
ma kõiki sõnu tean, kuid kalliks neid ei pea,
sest see on ainult liiv tuule käes.

Kõik läks kui nõiaväel ja kätte jõudis päev
mis õnnestab kõik teod ja ühte sõlmib peod
et kestaks tunde turv, sai sellest tunde surm
kui pruudiloori alt suu muigas kelmikalt,
sest see on ainult liiv tuule käes.

Tuul puhub sõnu suust kui sügis lehti puust
kuid sinu sõnapuul ei kasva üldse muud
Hulk kauneid lauseid reas,
neil naerunäod on peas
ma kõiki sõnu tean, kuid kalliks neid ei pea
sest see on ainult liiv...
on ainult liiv...
sest see on ainult liiv tuule käes.


 

tekstid tekstid